Heljub omal maal. 2019. Galerii POSITIIV.
Hovering in Her Own Land. 2019. Gallery POSITIIV.
Lõik ajakirja POSITIIV intervjuust:
"Mind paelus visuaalselt kõik, mis oli hõljuv – see oli minu meelest lihtsalt väga ilus. Sõnani „heljuv” või „hõljuv” jõudsin palju hiljem. Seerias kujutatud maastik, kus toimetab anonüümne ja muutlik tegelaskuju, on üks imelik koht. Ilm ei ole seal kuigi selge, kedagi teist näha pole, kui loodust mitte arvesse võtta. Ta väänleb ühes ja teises suunas, et mingitki selgust saada või järgmist teeotsa näha. Tühi, veidi kõle, vahest lihtsalt harjumatu koht, kuhu minnakse, kui on tarvis puhastuda ja läbida transformatsioon, enne kui tullakse tagasi inimeste sekka, taas kogema järgmisi õppetunde. Lihtsamalt öeldes on fotoseeria omaenese kogemuse pildikeelde tõlkimine. Avastasin, et olen sellelaadses kohas veetnud paar aastat. Muutus pikas perioodis on, et rabelemist on jäänud vähemaks, mis näitab süvenevat leppimist paratamatu peatuspunktiga. Selle seisundiga sobivad märksõnad on „lunastus”, „paast”, „võõrutus”, see on iseenda ja oma hinge tundmaõppimine ning kokkuvõtete tegemine. Kuigi lugu on isiklik, olen selle loonud ja nüüdseks andnud kõigile „klaasi tagant” vaatamiseks, natuke nagu loomaaias. Heljumine kui metafoor viitab, et sisemaailma rännak on läinud nõnda sügavale, et jalad on maast lahti. Teisalt kirjeldab aegluubisarnast elutempot, mis on vajalik taastumiseks ja mõtete, mineviku läbiseedimiseks." Anna Kõuhkna
A segment from POSITIIV magazine:
"I was visually fascinated by everything floating – it was just so beautiful to me. The word ‘hovering’ or ‘floating’ came to me much later. The landscape depicted in the series where an anonymous and changing character is present is a strange place. The weather isn’t all that clear there, no one else is around if you discount the nature. She twists one way and the other to find some sort of clarity or to see the next path. It’s empty, a little bleak, perhaps just an unfamiliar place to go if you need to cleanse yourself and undergo a transformation before coming back among the people to experience new lessons. Simply put, the photo series is translating my own experience into imagery. I found that I had spent a few years in a place like this. The change over a long period of time is that the struggle has lessened, which shows a deepening reconciliation with the inevitable stopping point. Keywords for this state are salvation, fasting, rehabilitation, getting to know yourself and your soul, and making summaries. Although the story is personal, I have created and by now given it to everyone to look at ‘from behind the glass’, a little like in a zoo. Hovering as a metaphor suggests that the journey through the inner world has gone so deep that the feet are off the ground. On the other hand, it describes a pace of life reminiscent of the slow motion that is necessary for recovery and digesting thoughts and the past." Anna Kõuhkna
